Kaalujuhtimise eelised võrreldes muude süsteemidega
Mida kaalujuhtija ei pea tegema:
- Kulutama oma aega – suurim ajakulu on igahommikune kaalumine, mõtlemine ja päeva kavandamine. See nõuab kõige rohkem 15 minutit. Kõik muud tegevused ei nõua eraldi aega, vaid harjumust teatud viisil mõelda ja ennast tunnetada.
- Dieeti pidama, kaloreid arvutama, toitu kaaluma, kindla menüü järgi kindlatel aegadel sööma ja söödut kirja panema – kaalujuhtimise süsteem ütleb, kuidas otsustada, millal ja kui palju süüa ning näitab, kas ja kuidas söömisharjumused keha rasvasisaldust mõjutavad. NB! Lisaks tuleb järgida tervisliku toitumise põhimõtteid, nt Selma Teesalu raamatust „Toitumine tõhusalt ja individuaalselt igas eas”
- Tugirühmas käima – kaalujuhtimise süsteem võimaldab õppida enda, mitte teiste kogemustest ning hinnata teiste soovituste ja pakutavate vahendite toimivust enda jaoks.
- Pidevalt trennis käima – kaalujuhtimise süsteem võimaldab otsustada, millal ja kui palju tuleb füüsilist koormust suurendada. Samas, pidev aktiivne eluviis on igati tervislik, selle poole tasub püüelda.
- Pidevalt muretsema oma kehakaalu pärast – nähes, kuidas ja mille tõttu keha rasvasisaldus suureneb või väheneb, saab kaalujuhtija valida, millal rohkem või vähem söömisele ja sportimisele rõhku pöörata, millal leppida kaalu tõusuga ja millal panustada liigsetest rasvakilodest vabanemisele.
- Loobuma söömisnaudingutest – kuid piiramatult kõike süüa ei saa. Kaalujuhtija võib lubada pidevalt väikeseid söömisnaudinguid ja tasakaalustada nende mõju vajaliku füüsilise koormusega. Isegi pikemad perioodid, kus söömise ahvatlusi on palju ja liikumise võimalusi on vähe, saab rahulikult üle elada, teades, millal ja kuidas oma harjumustesse sekkuda, et kehakaal jälle tervislikesse piiridesse saada.
